"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Krdi jaanisokk selline, lõhkus mu tubli masina!! 🚕😟

Ühesõnaga,sõidame me Gunnariga taas jõele kalale, kui kraavist hüppas ilma hoiatamatta autole sisse metsa-sarvik. Kui masina seisma sain ja välja astusin ja asfaldil loiku nägin siis käis mõttes läbi lause -"prieehaliii-jõudsime lõpppunkti", kuid õnneks meile ja õnnetuseks sarvikule oli teine suutnud lõhkuda tiiva ja esiotsanurga + aknapesu paagi, mis vedelikust tühjaks jooksiski. Hindasin olukorda masinal! Korjasin- kinnitasin vitsadega lahtised detailid masinal ja otsustasime Gunniga, et nii lihtsalt me oma hobist ei loobu ja alla ei anna, ning võtsime suuna ettevõetud teed edasi kalale liikuda.

Hiljem, kui kell normaalsed inimeste aega hakkas näitama, võtsin kõne ühele jahimehele, kes käis ja korjas selle ülesse, mis oli järgi jäänud (peensusteni ei hakka siin kohal laskuma).

Päike oli veidi kõrgemal juba kui oleme seda tavaliselt jõele saabudes näinud. Ja seeeest, kuldne aurav udu veekohal tegi ka selle veidi morni enesetunde kiiresti korda.

Gunnar oli seekord minuga koos paadist püüdmas. Ja ikka kalatükkidega, mis ka kenasti piltidel näha kogu protsessis, nii filee lõikamisel, kui ka konksule otsa rakendamisel.

Ja üsna pea õnnestus tal tabada kena koha- kalagi , mis kahjuks ka viimaseks uimeliseks tal jäi.

Omal oli õnne veidi rohkem ja isegi sai selle hooaja suurim koha tabatud, mis kaalus nõks üle 1,8...kg! 👌😊👍

Kokku tabasin neli kena koha ja kaks veel kenamat läksid kahvamisel oma teed.

Seekord oli tegija üks Volzhanka silikoon"Tailed Worm" , millega ka möödunud hooaeg mitmeid kohasi tabasin. Eks tuleb koguaeg katsetada, mida see kala saada tahab, et ta õnge saada!

PS! Ka seekord sooviks miskit kiita!! Kiidaks omi uusi saabaid, mis sai taas teatud spetside soovitusel soetatud. Väljas on leitsak , nii 30+c* aga jalg ei higista. No kohe üldse ei higista. Ja kui mugavad need gored on, nagu suss jalas. 😘👌

👉Juhul, kui keegi sooviks kah miskit head omale jalga soetada siis julgen soovitada. - TREKSTA Geneta BOA Gore-Tex.

⚠️Voblas täitsa saadaval ja soodukaga veel!

Ja lõpetuseks, et kodu tagasi jõudsime ka kenasti ilma mingite viperdusteta. Nüüd tuleb kunagi sammud seada autoservisesse ja uurida hinnapakkumisi mu crv-le!

Teistele soovin ikka kena suve jätkumist ja konksud näppu ja kohad õnge!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Nüüd kui jää veekogudelt on kadunud hakkas uus spinna-hooaeg, mis pakub südamest rõõmu ja rahuldust paljudele hobbi harrastajatele kalapüügis.

Eriti magus on mikro jigitamine. Selle peen varustusega toimetamine on midagi enamat, kui lihtsalt landi loopimine mehisemate riistadega.

Aga nüüd siis asja juurde. Olen saanud siin mõned päevad ja ka nädala vahetusel, kui möllas tormine maru kodujärvel käia, et tabada see oma unistuste poleteise kilone "afonja" ! Ette ruttavalt mainin ära, et poole kaaluni olen saanud ja ei enamat . Suurimad tabatud hetke seisuga siis on 590 g, 590 g, 480 g, 310 g ja +- 200 g X 2tk . Ei, igav pole olnud. Käis otsas ja isegi kaldal üks havi pulk, mis õnneks ise vabanes ja järve sulpsatas. Kõik on kenasti ka kinos näha. Ka semu Malfrid oli kohal, ning ka temagi sai kenasi triibulis jiggile. Suurimaks ta tabatuimaks ahvenateks osutusid 690 g siis veel 450 g !

PS! Kõik minu tabatud ahvenad said kenasti oma keskkonda tagastatud "C&R" ! Kui ikka nälga ei pole siis laseme marjakala tagasi oma geene paljunema . Oleks kusagil muust veekogust tabanud, kus ka kutseline kalur tööd teeb siis võibolla veel oleks ära võtnud, kuna muidu rändab ta nagunii poe lettidele aga meie Viljandi järves kutseline püük puudub ja ise me otsustame, mis on meile hea ja õige! Uskuge, see tunne, et oled SUURE-kala vabastanud on võimasm, kui sa oleks ta ära võtnud !

Ühesõnaga, Ixa spinna-hooaeg on avatud ja katsun ka edaspidi Teid asjaga kursis hoida !

#mikrojigi #microjigi #Volzhanka #Sufix #Westin #Daiva #Hart #Vobla fishing Estonia #bigfish #fishing #ahven #ILoveFishing

Selged pildid,

Ixa

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Nüüd kui jää veekogudelt on kadunud hakkas uus spinna-hooaeg, mis pakub südamest rõõmu ja rahuldust paljudele hobbi harrastajatele kalapüügis.

Eriti magus on mikro jigitamine. Selle peen varustusega toimetamine on midagi enamat, kui lihtsalt landi loopimine mehisemate riistadega.

Aga nüüd siis asja juurde. Olen saanud siin mõned päevad ja ka nädala vahetusel, kui möllas tormine maru kodujärvel käia, et tabada see oma unistuste poleteise kilone "afonja" ! Ette ruttavalt mainin ära, et poole kaaluni olen saanud ja ei enamat . Suurimad tabatud hetke seisuga siis on 590 g, 590 g, 480 g, 310 g ja +- 200 g X 2tk . Ei, igav pole olnud. Käis otsas ja isegi kaldal üks havi pulk, mis õnneks ise vabanes ja järve sulpsatas. Kõik on kenasti ka kinos näha. Ka semu Malfrid oli kohal, ning ka temagi sai kenasi triibulis jiggile. Suurimaks ta tabatuimaks ahvenateks osutusid 690 g siis veel 450 g !

PS! Kõik minu tabatud ahvenad said kenasti oma keskkonda tagastatud "C&R" ! Kui ikka nälga ei pole siis laseme marjakala tagasi oma geene paljunema . Oleks kusagil muust veekogust tabanud, kus ka kutseline kalur tööd teeb siis võibolla veel oleks ära võtnud, kuna muidu rändab ta nagunii poe lettidele aga meie Viljandi järves kutseline püük puudub ja ise me otsustame, mis on meile hea ja õige! Uskuge, see tunne, et oled SUURE-kala vabastanud on võimasm, kui sa oleks ta ära võtnud !

Ühesõnaga, Ixa spinna-hooaeg on avatud ja katsun ka edaspidi Teid asjaga kursis hoida !

#mikrojigi #microjigi #Volzhanka #Sufix #Westin #Daiva #Hart #Vobla fishing Estonia #bigfish #fishing #ahven #ILoveFishing

Selged pildid,

Ixa

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

#kala

#koha

#kalamees

#jigipüük

#kohapüük

#spinnapüük

#grimass

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Seitse aastat püsis minu koha suuruse rekord!

Oleks vast ka edasi püsinud, sest nii niru ja vaest hooaega Emajõel, kui on seda sellel aastal pole minul enne olnud.

Olen kokku nüüd käinud koha püüdmas 10 korda, mille jooksul koha sai tabanud 15 tk. Vaid neli neist oli mõõdus. Tabasin veel kümmekond haugi, kellest üks oli päris viisakas, nii 2+ kilo, kuid olin tulnud kindla sooviga koha järele ja see kala sai nagu teisedki tagasi kosuma lastud. Lanti himustasid veel mõned ahvenad ja üks säinas vist või oli turb või... Vahet pole.

Paadikaaslastel-semudel oli käidud kordadel seis järgmine:

Rain – 4 alamõõdulist koha ja mõned havipulgad.

Üllar – 3 alakat ja 2 viisakat koha, 2 kilo ja 1,855 kilo. Teise neist tabas ta viimasel heitel, kui olin talle prooviks andnud oma Westini spinna.

Marko – üks mõõdus koha kaaluga 1,2 kilo.

Mihklil mõned muud kalad, koha kahjuks ei trehvanud, kuid ta oli mu rekordkoha tunnistajaks.

Rometil vaid üks korralik võtt.

Tonkamees Gunnar – üks alamõõduline ja 1 mõõdus 1,525 kilo koha, siis nurgu ja ahvenat.

Nüüd siis minu mõõdus kohakalade juurde.

Alustan väiksemast tabatuist isendist:

1) 1460 g,

2) 1620 g ja 54 cm,

3) 1990 g ja 59 cm,

4) 2505g ja 63 cm koha – rekordi kinnitus ehk vanale rekordile tuli lisaks + 5 grammi!

Jess, tabasin kena kaks ja enam kilogrammi koha – oma senisele rekordile 5 g peale!

Oi, kui ülim tunne see ikka oli. Arvan, et kilomeetri raadiuses kuulsid kõik mu rõõmu hõiskeid!

Kala osutus tabatuks Westini silikoonlandile ZanderTeez viidika värvides.

Ka teised mõõdus kohad tulid Westini peibutistele, seekord BullTeez. See on väga tubli ja reaalse kalamänguga silikooon, mis ahvatles neid kenas mõõdus kalu lanti haarama sel vaesel kohapüügi hooajal.

Loetlen ka püügivarustust, millega need kohad tabasin.

WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g. Super spinnaritv, mis loodud jigitamiseks – üks maailmameister spinningu püügis soovitas mulle seda.

Nii täpne, tundlik, ülikerge ja disainilt ka väga peen. Julgen tõsisele asjaarmastajale soovitada, kui tahad saada täis naudingut sellisest alast nagu jigitamine ! Shimano Stella 3000 rull kiitmist ja tutvustamist ei vaja, sest ta on ikka rullide kuningas ja nii ongi. Liiniks on ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi teise hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud.

Peibutiste ühendamiseks kasutan vaid pöörlaga lõksu. Mitte päris seda standardse lõksuga, vaid selle, kuhu saab landi vahele tõmmata. Kiidan ka seda, nüüd ei lähe pöidla ots valusaks ja lõks tiheda peibutiste vahetamisega kõveraks.

Fluorot-trossi ma landi ees ei kasuta. Ei näe selleks põhjust.

Kogu see jutus toodu ja kirjeldatu ning rohkemgi veel on mul kenasti ka kinosse võetud, mis kindlasti pakuks huvi nii mõnelegi.

Räägin ja näitan sealgi, kuidas püüda, mida selle tarbeks kasutan ja palju muud huvitavat.

Millised võrratud ja lummavad päikesetõusud mind-meid kalamehi seal hommikuti vastu võtsid, ka see on kinosse kokku võetud!

Nüüd mis muud kui käidud kordade fotosid sirvima ja KINO vaatama, mis on seekord tubli 50 minutit ja pealegi!

Kena kohasuve jätku kõigile huvilistele ja muidu toredatele kaasaelajatele!

PS! Tänud ka kõikidele semudele, kes paadis olid või distantsilt kaasa elasid, aitäh!!!

NB!! Kõiki vajalike tooteid nii kohapüügiks, kui ka muidu kalapüügiks on Teil võimalik soetada ikka Vobla kauplustest üle eesti - voblafishing.ee/pood

#Ixa_Fishing_Team

Seekordne KINO on pikem, kui muidu olen teinud aga selleks on ka põhjus. Kokku sai lõigatud kõigi 10x käigud. Sinna sisse mahtus nii kalapüüki, müüdi murdmisi, kentsakaid seiklusi, veidi õpetus ja tutvustus sõnumit ja loomulikult fantastiline Eestima loodus, eriti need muinasjtulised ja pilku pööritavad päikesetõusud.

Egas midagi kui leidke sõbrad see 50+ minutit ja te ei kahetse.

Tänud ka kõigile kaasaelajatele ja ka paadi kaaslastele mu rekord - koha tabamisel

www.youtube.com/watch?v=PgzHvEYE6VM

Nii , nagu sai lubatud siis hoian teid ikka selle mikro jigi toimetustega kursis!!

Taas on olnud rõõm ja õnn tabada Volzhanka spinnale, mis on varustatud peen rakendusega päris mitu kena ahvena-mammit! Ka kaas-kannatajte tegevus on jäänud nii pilti kui videosse, mida võite ka ise järgi vaadata.

Mainin vaid ära, et praeguse seisuga on minu suurimaks tabatuimaks ahvenaks jäänud mõõdus triibuke kaaluga 720 g ! Kuna selle kala tabamisel viibisin püügikohal üksi siis kahjuks tabamise videot ja ise endaga poseerimist jäädvustatud pole aga tagasi laskmist sai kenasti filmitud. Ülejäänud mu tabatud kalakesed olid järgmiste kaaludega; 570 g , 150 g , ning viimasena 470 g ! Yess!! Kümme grammi suurem, kui Martin tabas ! Just, Martin, kes tuli korra Viljandisse käima ja varastas tunni teise aega, et teha mõned visked järvel. Selle aja jooksul tabas siis teine 3 havi ja selle 460 g triibu . Korras värk nagu ta ütles !!!

Kuid oli veel üks tubli kalamees nimega Priit. Kohe oma esimesel korral tabas ta kena ahven kaaluga 725g, mis peale kaalumist , ning poseerimst tagasi järve sulpsatus.... see on vägev tunne ütles ta hiljem ! Aga see pole veel kõik, mis Priiduga juhtus!? Ja juhtus see, et mees tabas ühe viskega kaks ahvenat korraga. Üks oli landi otsas "550 g" ja teine 230 g ujus järgi. Ja ega siin polnudki pikka pidu, kui tuli kahv alla panna, ning mõlemat sisse tõmmata. Kui poleks näinud poleks vast uskunudki aga eks vaadake ise videolt järgi.

Ühesõnaga igav pole ja tegemist jagub, kui tead mida teed, ning riistad kah õiged on !

Ja taas-kord on küsitud mu püügi varustuse kohta !?

Ritv - Volžanka Stilet 2,0 m 0,5-5 g

Rull - Daiwa Legalis 1500 HA

Nöör - Sufixi Nanobraid 0,04 mm ja 2,8 kg

Peibutisi hoiab ja aitab vahetada "00" suuruses lõks ilma pöörlata.

PS! Tänud ka paarile kamraadile, kes on aidanus mul mõnd fotot tulistada ja ka videot filmida!

#mikrojigi #microjigi #Volzhanka #Sufix #Westin #Daiva #Hart #Vobla fishing Estonia #bigfish #fishing #ahven #ILoveFishing

Selged pildid,

Ixa

#kala

#koha

#kalamees

#jigipüük

#kohapüük

#spinnapüük

#grimass

Seitse aastat püsis minu koha suuruse rekord!

Oleks vast ka edasi püsinud, sest nii niru ja vaest hooaega Emajõel, kui on seda sellel aastal pole minul enne olnud.

Olen kokku nüüd käinud koha püüdmas 10 korda, mille jooksul koha sai tabanud 15 tk. Vaid neli neist oli mõõdus. Tabasin veel kümmekond haugi, kellest üks oli päris viisakas, nii 2+ kilo, kuid olin tulnud kindla sooviga koha järele ja see kala sai nagu teisedki tagasi kosuma lastud. Lanti himustasid veel mõned ahvenad ja üks säinas vist või oli turb või... Vahet pole.

Paadikaaslastel-semudel oli käidud kordadel seis järgmine:

Rain – 4 alamõõdulist koha ja mõned havipulgad.

Üllar – 3 alakat ja 2 viisakat koha, 2 kilo ja 1,855 kilo. Teise neist tabas ta viimasel heitel, kui olin talle prooviks andnud oma Westini spinna.

Marko – üks mõõdus koha kaaluga 1,2 kilo.

Mihklil mõned muud kalad, koha kahjuks ei trehvanud, kuid ta oli mu rekordkoha tunnistajaks.

Rometil vaid üks korralik võtt.

Tonkamees Gunnar – üks alamõõduline ja 1 mõõdus 1,525 kilo koha, siis nurgu ja ahvenat.

Nüüd siis minu mõõdus kohakalade juurde.

Alustan väiksemast tabatuist isendist:

1) 1460 g,

2) 1620 g ja 54 cm,

3) 1990 g ja 59 cm,

4) 2505g ja 63 cm koha – rekordi kinnitus ehk vanale rekordile tuli lisaks + 5 grammi!

Jess, tabasin kena kaks ja enam kilogrammi koha – oma senisele rekordile 5 g peale!

Oi, kui ülim tunne see ikka oli. Arvan, et kilomeetri raadiuses kuulsid kõik mu rõõmu hõiskeid!

Kala osutus tabatuks Westini silikoonlandile ZanderTeez viidika värvides.

Ka teised mõõdus kohad tulid Westini peibutistele, seekord BullTeez. See on väga tubli ja reaalse kalamänguga silikooon, mis ahvatles neid kenas mõõdus kalu lanti haarama sel vaesel kohapüügi hooajal.

Loetlen ka püügivarustust, millega need kohad tabasin.

WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g. Super spinnaritv, mis loodud jigitamiseks – üks maailmameister spinningu püügis soovitas mulle seda.

Nii täpne, tundlik, ülikerge ja disainilt ka väga peen. Julgen tõsisele asjaarmastajale soovitada, kui tahad saada täis naudingut sellisest alast nagu jigitamine ! Shimano Stella 3000 rull kiitmist ja tutvustamist ei vaja, sest ta on ikka rullide kuningas ja nii ongi. Liiniks on ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi teise hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud.

Peibutiste ühendamiseks kasutan vaid pöörlaga lõksu. Mitte päris seda standardse lõksuga, vaid selle, kuhu saab landi vahele tõmmata. Kiidan ka seda, nüüd ei lähe pöidla ots valusaks ja lõks tiheda peibutiste vahetamisega kõveraks.

Fluorot-trossi ma landi ees ei kasuta. Ei näe selleks põhjust.

Kogu see jutus toodu ja kirjeldatu ning rohkemgi veel on mul kenasti ka kinosse võetud, mis kindlasti pakuks huvi nii mõnelegi.

Räägin ja näitan sealgi, kuidas püüda, mida selle tarbeks kasutan ja palju muud huvitavat.

Millised võrratud ja lummavad päikesetõusud mind-meid kalamehi seal hommikuti vastu võtsid, ka see on kinosse kokku võetud!

Nüüd mis muud kui käidud kordade fotosid sirvima ja KINO vaatama, mis on seekord tubli 50 minutit ja pealegi!

Kena kohasuve jätku kõigile huvilistele ja muidu toredatele kaasaelajatele!

PS! Tänud ka kõikidele semudele, kes paadis olid või distantsilt kaasa elasid, aitäh!!!

NB!! Kõiki vajalike tooteid nii kohapüügiks, kui ka muidu kalapüügiks on Teil võimalik soetada ikka Vobla kauplustest üle eesti - voblafishing.ee/pood

#Ixa_Fishing_Team

Seekordne KINO on pikem, kui muidu olen teinud aga selleks on ka põhjus. Kokku sai lõigatud kõigi 10x käigud. Sinna sisse mahtus nii kalapüüki, müüdi murdmisi, kentsakaid seiklusi, veidi õpetus ja tutvustus sõnumit ja loomulikult fantastiline Eestima loodus, eriti need muinasjtulised ja pilku pööritavad päikesetõusud.

Egas midagi kui leidke sõbrad see 50+ minutit ja te ei kahetse.

Tänud ka kõigile kaasaelajatele ja ka paadi kaaslastele mu rekord - koha tabamisel

www.youtube.com/watch?v=PgzHvEYE6VM