View allAll Photos Tagged jigitamine
Kuna ilmajaam ennustas päevapeale tugevamat tuult , ning sekka ka parajat portsu vihma siis saigi varavalges juba jõel kohal oldud. Hommik küll miskit kurja ei ennustanud. Mõnus vaikne ilm ja väikese udulooriga kaetud kallas. Päikene tõusis ja meeleolu oli ülim. Ja õnneks seekord oli kalajumal meiega. Tabasime Taivoga nii mõnegi kena havimammi. 🐳🐋Mitmeid mauke läks otsast ja ka järgi ujumisi oli mitut! Ühesõnaga, täna kala sõi!! :P
Suurimaks tabatuiks osutus minu sööta himustav uhke "viiene" havi-mammi!😉👌 Taivol see eest tuli tegeleda lausa kahe korralikes mõõtmetes 3,2 kg ja 3,5 kg havidega. Lõpuks sai veel ühe kilose kolli iile - punktiks!
Minu "viiene" himustas papagoi "firetiger" värvides #westin silikooni ja Taivol mingit suuremat valge-sinist peibutist!
Sai ka mõned kinod filmitud ja pildid plõksatud aga eks vaadake ise järele!
PS! Viiene havi-mammi sai õiguse jões edasi tegutseda - C&R
Kaks kolmest võtsime kaasa söögiks.
Egas midagi, olge mõnnad!
#IxaFishingTeam
www.youtube.com/watch?v=MFkBS5bEXKA
www.youtube.com/watch?v=FYgKQAEqkrA
C&R fish - www.youtube.com/watch?v=C42Sr5L4jm4
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Seitse aastat püsis minu koha suuruse rekord!
Oleks vast ka edasi püsinud, sest nii niru ja vaest hooaega Emajõel, kui on seda sellel aastal pole minul enne olnud.
Olen kokku nüüd käinud koha püüdmas 10 korda, mille jooksul koha sai tabanud 15 tk. Vaid neli neist oli mõõdus. Tabasin veel kümmekond haugi, kellest üks oli päris viisakas, nii 2+ kilo, kuid olin tulnud kindla sooviga koha järele ja see kala sai nagu teisedki tagasi kosuma lastud. Lanti himustasid veel mõned ahvenad ja üks säinas vist või oli turb või... Vahet pole.
Paadikaaslastel-semudel oli käidud kordadel seis järgmine:
Rain – 4 alamõõdulist koha ja mõned havipulgad.
Üllar – 3 alakat ja 2 viisakat koha, 2 kilo ja 1,855 kilo. Teise neist tabas ta viimasel heitel, kui olin talle prooviks andnud oma Westini spinna.
Marko – üks mõõdus koha kaaluga 1,2 kilo.
Mihklil mõned muud kalad, koha kahjuks ei trehvanud, kuid ta oli mu rekordkoha tunnistajaks.
Rometil vaid üks korralik võtt.
Tonkamees Gunnar – üks alamõõduline ja 1 mõõdus 1,525 kilo koha, siis nurgu ja ahvenat.
Nüüd siis minu mõõdus kohakalade juurde.
Alustan väiksemast tabatuist isendist:
1) 1460 g,
2) 1620 g ja 54 cm,
3) 1990 g ja 59 cm,
4) 2505g ja 63 cm koha – rekordi kinnitus ehk vanale rekordile tuli lisaks + 5 grammi!
Jess, tabasin kena kaks ja enam kilogrammi koha – oma senisele rekordile 5 g peale!
Oi, kui ülim tunne see ikka oli. Arvan, et kilomeetri raadiuses kuulsid kõik mu rõõmu hõiskeid!
Kala osutus tabatuks Westini silikoonlandile ZanderTeez viidika värvides.
Ka teised mõõdus kohad tulid Westini peibutistele, seekord BullTeez. See on väga tubli ja reaalse kalamänguga silikooon, mis ahvatles neid kenas mõõdus kalu lanti haarama sel vaesel kohapüügi hooajal.
Loetlen ka püügivarustust, millega need kohad tabasin.
WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g. Super spinnaritv, mis loodud jigitamiseks – üks maailmameister spinningu püügis soovitas mulle seda.
Nii täpne, tundlik, ülikerge ja disainilt ka väga peen. Julgen tõsisele asjaarmastajale soovitada, kui tahad saada täis naudingut sellisest alast nagu jigitamine ! Shimano Stella 3000 rull kiitmist ja tutvustamist ei vaja, sest ta on ikka rullide kuningas ja nii ongi. Liiniks on ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi teise hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud.
Peibutiste ühendamiseks kasutan vaid pöörlaga lõksu. Mitte päris seda standardse lõksuga, vaid selle, kuhu saab landi vahele tõmmata. Kiidan ka seda, nüüd ei lähe pöidla ots valusaks ja lõks tiheda peibutiste vahetamisega kõveraks.
Fluorot-trossi ma landi ees ei kasuta. Ei näe selleks põhjust.
Kogu see jutus toodu ja kirjeldatu ning rohkemgi veel on mul kenasti ka kinosse võetud, mis kindlasti pakuks huvi nii mõnelegi.
Räägin ja näitan sealgi, kuidas püüda, mida selle tarbeks kasutan ja palju muud huvitavat.
Millised võrratud ja lummavad päikesetõusud mind-meid kalamehi seal hommikuti vastu võtsid, ka see on kinosse kokku võetud!
Nüüd mis muud kui käidud kordade fotosid sirvima ja KINO vaatama, mis on seekord tubli 50 minutit ja pealegi!
Kena kohasuve jätku kõigile huvilistele ja muidu toredatele kaasaelajatele!
PS! Tänud ka kõikidele semudele, kes paadis olid või distantsilt kaasa elasid, aitäh!!!
NB!! Kõiki vajalike tooteid nii kohapüügiks, kui ka muidu kalapüügiks on Teil võimalik soetada ikka Vobla kauplustest üle eesti - voblafishing.ee/pood
#Ixa_Fishing_Team
Seekordne KINO on pikem, kui muidu olen teinud aga selleks on ka põhjus. Kokku sai lõigatud kõigi 10x käigud. Sinna sisse mahtus nii kalapüüki, müüdi murdmisi, kentsakaid seiklusi, veidi õpetus ja tutvustus sõnumit ja loomulikult fantastiline Eestima loodus, eriti need muinasjtulised ja pilku pööritavad päikesetõusud.
Egas midagi kui leidke sõbrad see 50+ minutit ja te ei kahetse.
Tänud ka kõigile kaasaelajatele ja ka paadi kaaslastele mu rekord - koha tabamisel
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Jõele saabusime Rainiga varavalges! 🌙💥
Olime taas tunnistajateks fantastilisele päikesetõusule. 🌞
Kõikjal ümbritsev loodus oli kui muinasjutt selles valguses.
Sees oli tunne, et äkki on täna meie päev ja etteruttavalt mainin ära , et ilma me ei jäänud!! 👌
Juba teisel ankurdus kohal tabas semu Rain kena ülemõõdu ja vihase haugi. Oli teine nii kurjalt omale landi kurku kahmand, et andis alles kätte saada. Siis teatud aja möödudes naeratas õnn ka minule. Kena allameetri tegelane huimustas muu uut katsetust saavat silikoon lanti.
Peale seda oli vaikus, kui nüüd mitte arvestada seda, et tuul hakkas jõel võtma tormi mõõte ja tekitades kohati korraliku mere lainetust.
Ja ega me kauem ei soovinudki enam olla. Kummalgi pannikala käes ja kirg rahuldatud , tulime tulema ära. 😉
Nagu ikka siis mõni foto süüdistus kah sellest korrast.📷
#kalamees
#õnnelik_kalamees
#kala
#haug
#spinnapüük
#jigging
#Westin_silikoon
#Volzhanka_ritv
#Shimano_rull
#YGK_nöör
#Vobla_Fishing_Viljandi
#Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Nüüd kui jää veekogudelt on kadunud hakkas uus spinna-hooaeg, mis pakub südamest rõõmu ja rahuldust paljudele hobbi harrastajatele kalapüügis.
Eriti magus on mikro jigitamine. Selle peen varustusega toimetamine on midagi enamat, kui lihtsalt landi loopimine mehisemate riistadega.
Aga nüüd siis asja juurde. Olen saanud siin mõned päevad ja ka nädala vahetusel, kui möllas tormine maru kodujärvel käia, et tabada see oma unistuste poleteise kilone "afonja" ! Ette ruttavalt mainin ära, et poole kaaluni olen saanud ja ei enamat . Suurimad tabatud hetke seisuga siis on 590 g, 590 g, 480 g, 310 g ja +- 200 g X 2tk . Ei, igav pole olnud. Käis otsas ja isegi kaldal üks havi pulk, mis õnneks ise vabanes ja järve sulpsatas. Kõik on kenasti ka kinos näha. Ka semu Malfrid oli kohal, ning ka temagi sai kenasi triibulis jiggile. Suurimaks ta tabatuimaks ahvenateks osutusid 690 g siis veel 450 g !
PS! Kõik minu tabatud ahvenad said kenasti oma keskkonda tagastatud "C&R" ! Kui ikka nälga ei pole siis laseme marjakala tagasi oma geene paljunema . Oleks kusagil muust veekogust tabanud, kus ka kutseline kalur tööd teeb siis võibolla veel oleks ära võtnud, kuna muidu rändab ta nagunii poe lettidele aga meie Viljandi järves kutseline püük puudub ja ise me otsustame, mis on meile hea ja õige! Uskuge, see tunne, et oled SUURE-kala vabastanud on võimasm, kui sa oleks ta ära võtnud !
Ühesõnaga, Ixa spinna-hooaeg on avatud ja katsun ka edaspidi Teid asjaga kursis hoida !
#mikrojigi #microjigi #Volzhanka #Sufix #Westin #Daiva #Hart #Vobla fishing Estonia #bigfish #fishing #ahven #ILoveFishing
Selged pildid,
Ixa
Seitse aastat püsis minu koha suuruse rekord!
Oleks vast ka edasi püsinud, sest nii niru ja vaest hooaega Emajõel, kui on seda sellel aastal pole minul enne olnud.
Olen kokku nüüd käinud koha püüdmas 10 korda, mille jooksul koha sai tabanud 15 tk. Vaid neli neist oli mõõdus. Tabasin veel kümmekond haugi, kellest üks oli päris viisakas, nii 2+ kilo, kuid olin tulnud kindla sooviga koha järele ja see kala sai nagu teisedki tagasi kosuma lastud. Lanti himustasid veel mõned ahvenad ja üks säinas vist või oli turb või... Vahet pole.
Paadikaaslastel-semudel oli käidud kordadel seis järgmine:
Rain – 4 alamõõdulist koha ja mõned havipulgad.
Üllar – 3 alakat ja 2 viisakat koha, 2 kilo ja 1,855 kilo. Teise neist tabas ta viimasel heitel, kui olin talle prooviks andnud oma Westini spinna.
Marko – üks mõõdus koha kaaluga 1,2 kilo.
Mihklil mõned muud kalad, koha kahjuks ei trehvanud, kuid ta oli mu rekordkoha tunnistajaks.
Rometil vaid üks korralik võtt.
Tonkamees Gunnar – üks alamõõduline ja 1 mõõdus 1,525 kilo koha, siis nurgu ja ahvenat.
Nüüd siis minu mõõdus kohakalade juurde.
Alustan väiksemast tabatuist isendist:
1) 1460 g,
2) 1620 g ja 54 cm,
3) 1990 g ja 59 cm,
4) 2505g ja 63 cm koha – rekordi kinnitus ehk vanale rekordile tuli lisaks + 5 grammi!
Jess, tabasin kena kaks ja enam kilogrammi koha – oma senisele rekordile 5 g peale!
Oi, kui ülim tunne see ikka oli. Arvan, et kilomeetri raadiuses kuulsid kõik mu rõõmu hõiskeid!
Kala osutus tabatuks Westini silikoonlandile ZanderTeez viidika värvides.
Ka teised mõõdus kohad tulid Westini peibutistele, seekord BullTeez. See on väga tubli ja reaalse kalamänguga silikooon, mis ahvatles neid kenas mõõdus kalu lanti haarama sel vaesel kohapüügi hooajal.
Loetlen ka püügivarustust, millega need kohad tabasin.
WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g. Super spinnaritv, mis loodud jigitamiseks – üks maailmameister spinningu püügis soovitas mulle seda.
Nii täpne, tundlik, ülikerge ja disainilt ka väga peen. Julgen tõsisele asjaarmastajale soovitada, kui tahad saada täis naudingut sellisest alast nagu jigitamine ! Shimano Stella 3000 rull kiitmist ja tutvustamist ei vaja, sest ta on ikka rullide kuningas ja nii ongi. Liiniks on ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi teise hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud.
Peibutiste ühendamiseks kasutan vaid pöörlaga lõksu. Mitte päris seda standardse lõksuga, vaid selle, kuhu saab landi vahele tõmmata. Kiidan ka seda, nüüd ei lähe pöidla ots valusaks ja lõks tiheda peibutiste vahetamisega kõveraks.
Fluorot-trossi ma landi ees ei kasuta. Ei näe selleks põhjust.
Kogu see jutus toodu ja kirjeldatu ning rohkemgi veel on mul kenasti ka kinosse võetud, mis kindlasti pakuks huvi nii mõnelegi.
Räägin ja näitan sealgi, kuidas püüda, mida selle tarbeks kasutan ja palju muud huvitavat.
Millised võrratud ja lummavad päikesetõusud mind-meid kalamehi seal hommikuti vastu võtsid, ka see on kinosse kokku võetud!
Nüüd mis muud kui käidud kordade fotosid sirvima ja KINO vaatama, mis on seekord tubli 50 minutit ja pealegi!
Kena kohasuve jätku kõigile huvilistele ja muidu toredatele kaasaelajatele!
PS! Tänud ka kõikidele semudele, kes paadis olid või distantsilt kaasa elasid, aitäh!!!
NB!! Kõiki vajalike tooteid nii kohapüügiks, kui ka muidu kalapüügiks on Teil võimalik soetada ikka Vobla kauplustest üle eesti - voblafishing.ee/pood
#Ixa_Fishing_Team
Seekordne KINO on pikem, kui muidu olen teinud aga selleks on ka põhjus. Kokku sai lõigatud kõigi 10x käigud. Sinna sisse mahtus nii kalapüüki, müüdi murdmisi, kentsakaid seiklusi, veidi õpetus ja tutvustus sõnumit ja loomulikult fantastiline Eestima loodus, eriti need muinasjtulised ja pilku pööritavad päikesetõusud.
Egas midagi kui leidke sõbrad see 50+ minutit ja te ei kahetse.
Tänud ka kõigile kaasaelajatele ja ka paadi kaaslastele mu rekord - koha tabamisel
Seitse aastat püsis minu koha suuruse rekord!
Oleks vast ka edasi püsinud, sest nii niru ja vaest hooaega Emajõel, kui on seda sellel aastal pole minul enne olnud.
Olen kokku nüüd käinud koha püüdmas 10 korda, mille jooksul koha sai tabanud 15 tk. Vaid neli neist oli mõõdus. Tabasin veel kümmekond haugi, kellest üks oli päris viisakas, nii 2+ kilo, kuid olin tulnud kindla sooviga koha järele ja see kala sai nagu teisedki tagasi kosuma lastud. Lanti himustasid veel mõned ahvenad ja üks säinas vist või oli turb või... Vahet pole.
Paadikaaslastel-semudel oli käidud kordadel seis järgmine:
Rain – 4 alamõõdulist koha ja mõned havipulgad.
Üllar – 3 alakat ja 2 viisakat koha, 2 kilo ja 1,855 kilo. Teise neist tabas ta viimasel heitel, kui olin talle prooviks andnud oma Westini spinna.
Marko – üks mõõdus koha kaaluga 1,2 kilo.
Mihklil mõned muud kalad, koha kahjuks ei trehvanud, kuid ta oli mu rekordkoha tunnistajaks.
Rometil vaid üks korralik võtt.
Tonkamees Gunnar – üks alamõõduline ja 1 mõõdus 1,525 kilo koha, siis nurgu ja ahvenat.
Nüüd siis minu mõõdus kohakalade juurde.
Alustan väiksemast tabatuist isendist:
1) 1460 g,
2) 1620 g ja 54 cm,
3) 1990 g ja 59 cm,
4) 2505g ja 63 cm koha – rekordi kinnitus ehk vanale rekordile tuli lisaks + 5 grammi!
Jess, tabasin kena kaks ja enam kilogrammi koha – oma senisele rekordile 5 g peale!
Oi, kui ülim tunne see ikka oli. Arvan, et kilomeetri raadiuses kuulsid kõik mu rõõmu hõiskeid!
Kala osutus tabatuks Westini silikoonlandile ZanderTeez viidika värvides.
Ka teised mõõdus kohad tulid Westini peibutistele, seekord BullTeez. See on väga tubli ja reaalse kalamänguga silikooon, mis ahvatles neid kenas mõõdus kalu lanti haarama sel vaesel kohapüügi hooajal.
Loetlen ka püügivarustust, millega need kohad tabasin.
WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g. Super spinnaritv, mis loodud jigitamiseks – üks maailmameister spinningu püügis soovitas mulle seda.
Nii täpne, tundlik, ülikerge ja disainilt ka väga peen. Julgen tõsisele asjaarmastajale soovitada, kui tahad saada täis naudingut sellisest alast nagu jigitamine ! Shimano Stella 3000 rull kiitmist ja tutvustamist ei vaja, sest ta on ikka rullide kuningas ja nii ongi. Liiniks on ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi teise hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud.
Peibutiste ühendamiseks kasutan vaid pöörlaga lõksu. Mitte päris seda standardse lõksuga, vaid selle, kuhu saab landi vahele tõmmata. Kiidan ka seda, nüüd ei lähe pöidla ots valusaks ja lõks tiheda peibutiste vahetamisega kõveraks.
Fluorot-trossi ma landi ees ei kasuta. Ei näe selleks põhjust.
Kogu see jutus toodu ja kirjeldatu ning rohkemgi veel on mul kenasti ka kinosse võetud, mis kindlasti pakuks huvi nii mõnelegi.
Räägin ja näitan sealgi, kuidas püüda, mida selle tarbeks kasutan ja palju muud huvitavat.
Millised võrratud ja lummavad päikesetõusud mind-meid kalamehi seal hommikuti vastu võtsid, ka see on kinosse kokku võetud!
Nüüd mis muud kui käidud kordade fotosid sirvima ja KINO vaatama, mis on seekord tubli 50 minutit ja pealegi!
Kena kohasuve jätku kõigile huvilistele ja muidu toredatele kaasaelajatele!
PS! Tänud ka kõikidele semudele, kes paadis olid või distantsilt kaasa elasid, aitäh!!!
NB!! Kõiki vajalike tooteid nii kohapüügiks, kui ka muidu kalapüügiks on Teil võimalik soetada ikka Vobla kauplustest üle eesti - voblafishing.ee/pood
#Ixa_Fishing_Team
Seekordne KINO on pikem, kui muidu olen teinud aga selleks on ka põhjus. Kokku sai lõigatud kõigi 10x käigud. Sinna sisse mahtus nii kalapüüki, müüdi murdmisi, kentsakaid seiklusi, veidi õpetus ja tutvustus sõnumit ja loomulikult fantastiline Eestima loodus, eriti need muinasjtulised ja pilku pööritavad päikesetõusud.
Egas midagi kui leidke sõbrad see 50+ minutit ja te ei kahetse.
Tänud ka kõigile kaasaelajatele ja ka paadi kaaslastele mu rekord - koha tabamisel
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Jõele saabusime Rainiga varavalges! 🌙💥
Olime taas tunnistajateks fantastilisele päikesetõusule. 🌞
Kõikjal ümbritsev loodus oli kui muinasjutt selles valguses.
Sees oli tunne, et äkki on täna meie päev ja etteruttavalt mainin ära , et ilma me ei jäänud!! 👌
Juba teisel ankurdus kohal tabas semu Rain kena ülemõõdu ja vihase haugi. Oli teine nii kurjalt omale landi kurku kahmand, et andis alles kätte saada. Siis teatud aja möödudes naeratas õnn ka minule. Kena allameetri tegelane huimustas muu uut katsetust saavat silikoon lanti.
Peale seda oli vaikus, kui nüüd mitte arvestada seda, et tuul hakkas jõel võtma tormi mõõte ja tekitades kohati korraliku mere lainetust.
Ja ega me kauem ei soovinudki enam olla. Kummalgi pannikala käes ja kirg rahuldatud , tulime tulema ära. 😉
Nagu ikka siis mõni foto süüdistus kah sellest korrast.📷
#kalamees
#õnnelik_kalamees
#kala
#haug
#spinnapüük
#jigging
#Westin_silikoon
#Volzhanka_ritv
#Shimano_rull
#YGK_nöör
#Vobla_Fishing_Viljandi
#Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Nüüd kui jää veekogudelt on kadunud hakkas uus spinna-hooaeg, mis pakub südamest rõõmu ja rahuldust paljudele hobbi harrastajatele kalapüügis.
Eriti magus on mikro jigitamine. Selle peen varustusega toimetamine on midagi enamat, kui lihtsalt landi loopimine mehisemate riistadega.
Aga nüüd siis asja juurde. Olen saanud siin mõned päevad ja ka nädala vahetusel, kui möllas tormine maru kodujärvel käia, et tabada see oma unistuste poleteise kilone "afonja" ! Ette ruttavalt mainin ära, et poole kaaluni olen saanud ja ei enamat . Suurimad tabatud hetke seisuga siis on 590 g, 590 g, 480 g, 310 g ja +- 200 g X 2tk . Ei, igav pole olnud. Käis otsas ja isegi kaldal üks havi pulk, mis õnneks ise vabanes ja järve sulpsatas. Kõik on kenasti ka kinos näha. Ka semu Malfrid oli kohal, ning ka temagi sai kenasi triibulis jiggile. Suurimaks ta tabatuimaks ahvenateks osutusid 690 g siis veel 450 g !
PS! Kõik minu tabatud ahvenad said kenasti oma keskkonda tagastatud "C&R" ! Kui ikka nälga ei pole siis laseme marjakala tagasi oma geene paljunema . Oleks kusagil muust veekogust tabanud, kus ka kutseline kalur tööd teeb siis võibolla veel oleks ära võtnud, kuna muidu rändab ta nagunii poe lettidele aga meie Viljandi järves kutseline püük puudub ja ise me otsustame, mis on meile hea ja õige! Uskuge, see tunne, et oled SUURE-kala vabastanud on võimasm, kui sa oleks ta ära võtnud !
Ühesõnaga, Ixa spinna-hooaeg on avatud ja katsun ka edaspidi Teid asjaga kursis hoida !
#mikrojigi #microjigi #Volzhanka #Sufix #Westin #Daiva #Hart #Vobla fishing Estonia #bigfish #fishing #ahven #ILoveFishing
Selged pildid,
Ixa
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.
👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍
Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔
Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!
Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞
Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.
Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.
Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉
Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.
👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.
Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.
On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.
Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.
⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!
Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮
Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.
Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜
Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉
Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!
Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍
NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!
#jigipüük
#kohapüük
#westin_w8
#shimano_stella
#ygk_g_soul
#Vobla_Fishing
#Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.
👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍
Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔
Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!
Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞
Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.
Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.
Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉
Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.
👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.
Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.
On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.
Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.
⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!
Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮
Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.
Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜
Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉
Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!
Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍
NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!
#jigipüük
#kohapüük
#westin_w8
#shimano_stella
#ygk_g_soul
#Vobla_Fishing
#Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!
KINO
www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s
Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team
Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.
👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍
Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔
Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!
Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞
Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.
Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.
Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉
Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.
👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.
Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.
On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.
Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.
⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!
Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮
Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.
Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜
Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉
Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!
Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍
NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!
#jigipüük
#kohapüük
#westin_w8
#shimano_stella
#ygk_g_soul
#Vobla_Fishing
#Ixa_Fishing_Team
Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.
👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍
Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔
Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!
Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞
Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.
Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.
Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉
Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.
👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.
Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.
On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.
Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.
⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!
Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮
Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.
Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜
Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉
Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!
Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍
NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!
#jigipüük
#kohapüük
#westin_w8
#shimano_stella
#ygk_g_soul
#Vobla_Fishing
#Ixa_Fishing_Team