"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Olen nüüd paaril korral käinud jõel ahvenaid taga kimbutamas koos semude Üllari ja ta poja Meelisega.

Etsimisest korda oli käik nagu rohkem tutvumine olukorraga, kuna pole see hooaeg veel Pärnu jõel jõudnud ja isale-pojale oli see üle- üldse esimest korda seda vesikonda külastada.

Esimesel korral tabasime mõningad viisakad ahvenad ja alammõõdulisi kohasi. Küll oli õnne tabada ka mõõdus koha Üllaril, 52cm ja 1,250 kg!!

Järgneval korral oli juba lõbusam. Saime paremini kala võtma, mis tegi tuju heaks ja meele rõõmsaks. Meelisel oli õnne tabada ka üks viisakas paarikilone havikoll! Ülaril sai plehku üks suur-suur kala, mis pinda ei saanudki. Kõik sai kenasti ka ülesse filmitud. Kunagi lõikab need lõigud ka kokku ja saab taas KINO!

Vimmase käigu saak jäi meil järgnevalt, Üllar poisiga kokku kala 7+kg ja minul õnnestus tabada 5,3kg ! Ehk kolmkümmend ühikut triibulisi!

Päris kena keskmine sai välja meelitatud.

Püüdsime vaid jigidega, 7-12g!!Mõnel korral sai katsetatud seda westini pöörikut -dropbite!

Kiidame ka Westini silikoon lante! Aga tuli, et kala võtma saada pea iga uus vise uus lant otsa panna. Väga kapriisne oli teine.

Parim valik neid tooteid leiate -www.wfish.ee 👍👌

Sai ära katsetatud ja väga rahule jäädud mu uue ridvaga -

Spinning Westin W4 StreetStick 2nd 7’1″/213cm M 2-10g 2sec

Ei ole väga pehme, ei paindu läbi, kui nõksutamiseks läheb ja ka heidet sooritab tublilt! Lõpuks sain , mida otsisin ka sellelt tootjalt!👍

Lõpetuseks, seekord tegin oma saagist juba ammu soovitud pala!

Praetud ahvena filee punases marinaadis!!

Uskuge, paremat mida sel viisil teha annab pole veel leiutatud!😘😋👌

Kõike ilusad ja olge mõnnad,

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team