"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

👉Nagu lubatud siis räägib ja näitab sellest kauaks meelde jäävast kalastus päevast!

Sel päeval läksime kalastama taas kolmeksi. Gunn kaldalt kalatükiga ja meie Margusega paadist. Etteruttavalt siis Gunnaril oli õnne tabada vaid üks kena pea pooleteise kilone kohake. Aga olgu. Kui Gunni maha saime läksime kohe läheduses omi koha-paiku katsetama. Proovisime siit ja seal ei miskit. Ok! Läheks katsetaks siis uusi kohti. Nüüd mul ju uus ja uhke kalaleidja paadis sellega hea ära näha augu servasid ja sügavike kohad.

⚠️⚠️ Juba esimesel kohal, kus ma ennem pole kunagi proovinud, istus mulle otsa, just!! Istus mitte ei löönud kohapärase võtumoodi mingi tegelane, kes hakkas ujuma sujuvalt aga järjekindlalt vastu voolu ja paadi alla.🤔 Proovisin ta sealt eemale suunata ja pinda saad. Krt! Vist kiirustasin, sest kui ma ta nüüd kunagi kiiruga ikka pinda sain siis oli see ikka üks suurem kohakala. Näiteks 3 kg või suurem, aga olgu. Pinda saades tegi ta oma molliga liguutused siia sinna ja näuhh oli jigi suust väljas ja kala sügavikku sukeldunud. Kurb, väga kurb, 😢😢 oleksin saanud oma koha rekordit- 2,5 kg kasvõi 500g vähemalt tõstetud. Pärast hiljem jigispets ja suurte kohate tabaja Martin Meier jagas taas õpetusi. Et suurte kohade võtt ongi "otsa istumine " mitte löök landile nagu tavapäraselt. Ja antud olukorras oleksin pidanud mitte kala kohe veele saama vaid vastupisiselt, hoidma ridva otsa vees, kui teine oleks soovinud pinda tulla. Siis, kui kala ära väsitanud oleks siis ta kahva võtnud. Aga jah , eks järgmine kord targem.

Kuid nüüd see hakkas!?

Iga, pea järgmine uuel kohal, kus peatust tegime ja kaardilt auguserva nägime siis kohe katsetasime. Vähemalt pooled peatused andsid kas kala või tonksu.

Ilusaim kala - 1,740kg 😘👌 sai tabatud päris mitme pealtvaataja silme alt. Just ennem olin sealt saanud tsipa väiksema, millest ka 🎥 video sai tehtud.

Oi, kui vägev tunne see on!! Tunned kohe et kõik on õige mida teed!

Ka Margus tabas mitu kena kohakala. Mitte nüüd niipalju kui mul õnne oli aga siiski.

Kokku siis tabasin ma üksteist kohalist. Kellest kaasa tuli kümme kena koha-kala kogu kaaluga 13,89 kg...mmmm 😋

Pooled neist tulid selle westini "indikaatori" peale, mis ka videos näha on.

Kuna ilm läks metsikuks lämmiks ja kala kah piisavalt otsustasime lõunast vehkat teha. Korjasime Gunnari peale....ennem seda käisime suvalisel kaldal ja fotografeerisime 📷 seda kena saaki ja siis suundusime kodupoole.

⚠️👉PS! Nüüd sooviks seda nöörikest "YGK" kah kiita!

Olen nüüd käinud 4 päeva selle liiniga pildumas. On ka kinni jäänid, ja on kõvasti kividevahel vatti saanud. Aga nöör on ilus sile...ei ole villaseks läinud ja mis kõigetähtsam siis tugev kui titaanium. No kui kinni jääb siis peale kivide tõmbab kõik ülesse. Aga kui kivitaha siis naljalt sa seda lahti saa, kui pead noaga kahjuks nööri läbi lõikama. Metsikult tubli ja hea nöör, mida on õnnestunud proovida...KIIDAN!! 👈👍👍

Siis veel 1 asi. Ei tea, kas see mõjutab mul rohkem võtte ja kalade kätte saamisi, et püüan enamus lantidel olevate volfram jigi -peadega või mängib ka uue rulli "stella" kerimis kiirus rolli , mida kah kiidan...kuningas on kuningas rullide seas aga nii see siiani on olnud...mulle jagatahes sobib !!👍😘

Ja lõpetuseks soovin taas kõigile õnne ja edu kalavetel, ning olge mõnnad!☺️

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Panen siis järge mööda korrad, mis olen käinud kohatamas. 👉⁉️Etteruttavalt mainin, et eilset "supper reedet" ma siia loosse veel ei lisa, jääb järgmiseks korraks.

👉🔜👉Aga 17-dal juunil- järgmine päev peale avapidu oli jõel liiklus rahulikum. Kala hakkas torkima kohe hommikul, kui õnnestus tabada järgemööda mitu koha. Siis tuli paus sisse. Mainin ka seda, et sel päeval Gunnaril ei õnnestunud kalatükile ühtegi võttu saad ja pidi leppima kuiva kotiga. Margusel sai pann korralikult kaetud mitme kena kalaga, kellest suurim oli 1,510kg. Minul sel päeva oli õnne tabada taas viis kena pannikala, kellest suurim oli 1,615kg.😉👍

Järgmisel päeval 18-dal tulime jõele kahekesi koos Margusega. Gunnar võttis vaba päeva, et püüda valmis värskemaid viidikaid ja analüüsida eelmise päeva alt- minekut. 🤔🤔

Kolmandal avangu järgsel päeval oli jõel kalastajaid ja liikumist suhteliselt vähe. Ka võtt polnud kiita või isegi võiks öelda, puudus. Hakkasime siis järgemööda oma punkte läbima ja katsetama. Mida aeg edasi seda veidi paremaks see värk muutus. Tulid esimesed tonksud ja ka kohadki landi otsa. Sellel päeval oli ka üks kuumemaid ilmasi. Õhk oli soojenenud lõunaks + 30c' ja ülegi!

Etteruttavalt mainin ka ära, et just selle kõige kuumemaga tabasin ma selle päeva suurima koha, mis kaalus 1,725kg. No küll võttis alles isuga kurku. Oli kõvasti tegemist, et lant ta tugevate lõugade vahelt kätte saada. Mingi aeg ka omal hakkas vaikselt juba piin olla...pidin lausa kattuma kapuutsi alla, et see päikene mu nahale väga liiga ei teeks!!🌞

Kuna meil mõlemil oli kalu tabatud piisavalt ja kolmas järjestikune päev andis juba vaikselt füüsisele tunda siis otsustasime Margusega rõõmsal meelel püügi lõpetada.

Kokkuvõttes tabasin ma sel päeval seitse kena kohakala.

Ka Margus ei jäänud alla oma nelja korraliku kalaga, millest suurim oli 1,555kg. 👍😉

Kui nüüd tähele panna siis olid meil saagid läinud järjest kenamaks ja ka suurimad isendid suuremaks. Ja jällegi etteruttavalt siis "supper reedel" oli see seis veel suurem, nii saak ,kui suurim tabatud koha aga sellest kunagi järgmine kord.

👉❓On palju küsitud, et mis lanti võtab ja mis süsteemiga püüan.

Kui ausalt, siis enamus kalu olen tabanud westin silikoon landile, mis on minujaoks saanud nime "indikaator". Näitab ära kala ka siis , kui teine võtta ei taha aga olemas on. Siis lihtsalt tuleb otsida, mida see kala soovib või kuidas see talle ette mängitada.

On veel paar salarelva ja viisi, kuidas kala võtma saada aga miskit peab ka omale saladuseks jääma või nii.

Seda indikaatorit näete järgmises postituses "supper reede" videol, kus ma just kerin järjekordset kohakest välja.

⚠️⚠️🆒👍👍😘😘PS! Nüüd on kiitmiste aeg!!!

Kohe julmalt tahaks kiita ja ära ohhetada oma uut ja tublit püügi komplelkti, mis sai oma ala spesti Martin Meier poolt kokku pandud. Hakka või uskuma, et proffi riistad toovad kala ka kaevust...loomulikult see nii pole (nali) aga ikkagi. ⏭ " Olen Margusega koos püüdmas. mul juba paar-kolm-neli kala kotis tal ühtegi võttu. No kurat! Samad landid, pillub sama trajektoori, jne. No pole. Teen uue vise...naks taga." ⏮

Ajab närvi küll selline asi...mind kohe kindlasti oleks ajanud närvi.

Aga olgu nüüd. Krt! Jälle sai mõnest soovitud reas täispikk romaan.😜

Olgu see viimane kord ma ütlen....naljaga muidugi sõbrad!😉

Teistele soovin kindlat meelt, usku ja kannatust siis tuleb ka töövõit!!

Ja millised hommikused päikesetõusud meil olid...mmmmm 😍

NB! Tegelt tahaks nööri kohta kah miskit kosta aga jätab järgmiseks korraks!

#jigipüük

#kohapüük

#westin_w8

#shimano_stella

#ygk_g_soul

#Vobla_Fishing

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

#kalapäev

#kalapüük

#kalamees

#jõgi

#ridvad

#jigi

#kohapüük

#Emajõgi

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

Nädala tagune ahvenate jigipüük ei lasknud mul pikalt ennast taas oodata ja nii saigi saarele seda triibikut jahtimas käidud!

Seekord miskit pikalt juttu ei teegi, sest eelmisest käigus sai paras romaan sellest postitatud.

Mainin vaid ära, et kala oli pisut pirtsum. Päris sellist mängu, mis eelmine kord hästi toimis sai võtte aeg-ajalt. Pigem selline jõuline sisse kerimine, 2-3 korda ja paus mingi 3-5 sec. Ja just selle pausi ajal, kui võttis siis nii , et lutti nähagi polnud.

Siis silikoni värvi "tegijaks" tooniks oli seekord "motoroil"👌, mis toimis selle päikesepaiste ilmaga suurepäraselt.

Ka Vellol oli pikalipsu rakendusel hommiku poolik tegijaks mootori õli värvides peibutised. Hiljem aga sai kala paremini võtma krevetiga.

Nagu ikka mina askeldasin paadist ja Vello silla pealt. Siinkohal tahaks tänada üht tublit ja pühendunut kalamehest semu saarelt - Valerit, kelle paati sai taas kasutatud. Ole sa südamest tänatud!!

Saagi kohta taas miskit halba öelda pole . Kena keskmine kala! Suuremad jäid poolkilo ja peale.

Ühesõnaga, nagu eelminekord siis ka nüüd jäime täiega rahule ja mainin ära , et ahvenate jigitamine on üks kaifimaid püügi viise üldse. Sest, kui see tegelane pähe võtab. et ta su peibutise endale saab siis naljalt ta seda ei jäta. Aga eks proovige ja veenduge ise järgi siis teate millest räägin.

Seniks kuldset sügise jätku kõigile! 😊😉

#Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team

"Kuninglik kalapüük"- kohapüük jigiga! Just, kuninglik kohapüük jigiga suvel – see on minu jaoks maailma kõige mõnusam ja kaifim kalapüük üldse, mida ma tean ja teen! Kaifimat ei ole mu jaoks hetkel olemas! Tean, millest räägin, eriti kui tabad landiga oma elu suurima koha landile! Loomulikult, kes pole seda veel proovinud ja kogenud, ei oska kaasa rääkida ega mõista. See kõik siis tänu mu õpetajale ning selle ala maailmameistrile Martin Meierile, kes mind selle haigusega nakatas ja põhitõed kätte näitas. Aitäh Sulle! Nüüd aga kõigest järgemööda. Nii nagu ikka, kui algab kohapüügi hooaeg, siis on mul juba viimased 5-6 aastat selleks ajaks võetud puhkus. Sel aastal läks 7. suvine hooaeg jooksma. Katsun seda kuninglikku püüki teha piisavalt palju, aga ka niipalju, et vastu ei hakkaks. Need vara hommikused väljasõidud ja jõel veedetud kuumad päevad võtavad päris korralikult läbi. JA NÜÜD KÄIB PAUK! Olen nüüd käinud sel hooajal jigitamas üheksa korda ja tabanud viis mõõdukala. Nende seas oli mul lõpuks õnne tabada ka see kõige kõigem. See õnnelik päev juhtus olema 20. juuni hommiku poole lõunat. Koht oli paraja sügavusega perv ja kala hakkas otsa augu lõpus randil. Eelnevalt oli ta meil Heinoga juba jigisid torkinud. OK, kiire landi vahetus, panin kergema peaga silikooni otsa, et vajumine oleks pikem ja aeglasem. Yes! Töötas – käis nii klassikaline löök, kui üldse saab olla! Kohe, murdosa sekundi jooksul haakisin ja oligi miskit taga! „Heino!! Keri kiiresti oma liin eest ja võta kahv valmis,“ ütlesin, Ei hakka siin pikemalt rohkem kirjutama, et kuidas ikka hoidis ja vajutas end põhja, pani mu Stella rullikese laulma ja W8 spinna vibusse. Kõike seda saate kenasti hiljem mu kinos üle vaadata, igav ei hakka, luban! Aga üht ma ütlen siin ette ära. Kala peibutas ära ja maailma õnnelikumaks meheks (nagu oleksin võtnud olümpia kuldmedali või bingoga jackpoti,) tegi mind Westini silikoonlant. Just Westini silikoonid on nii mõnigi kord päästnud püügipäeva. Ärge arvake, et ma ei oma ega kasuta teiste tootjate landivalikut selleks püügiks. Olen, ja igal korral püüan-katsetan, et oleks võrdlus, kuid ikkagi paremini ja kindlamalt töötavad Westini kummikalad. Võibolla lisaksin kõrvale ka Wake silikoonid, nii kala- kui sirpsaba kujulised, kuid nende tootmine on lõpetatud. Need teenisid ja teenivad mind veel praegugi päris kenasti ja ka oma esimese 2,5 kilose rekordkoha tabasin ma ju Wake sirpsabale. Kuid see, et sa püüad parimate kohamurdjatega ning tubli püügivarustusega, ei anna kohe kindlasti sulle eelist teiste ees, vaid ainult võimaluse või nii ... tabada see suur kohakala. Ikka kõva tahtejõud, enesekindlus, usk sellesse, mida sa teed ja kuidas, viib sihile. Näiteks on mul kummilandi mudel ja värv varustatud kolme erineva raskuspeaga. Vajadusel saan kiiresti muuta püügistrateegiat, et landi kukkumine põhja oleks kiirem või aeglasem. Põhimõtteliselt peale iga viset vahetan lanti. Ühel püügikohal ma tavaliselt üle veerand tunni ei loobi, kuid käin samu kohti püügipäeva jooksul läbi mitu korda. On kujunenud oma lemmikud, millesse on usku rohkem. Üks nendest sai nime "indikaator" - Westini Hypo Teez. Ka üks teine silikoon "kohapoeg", millega kordasin oma rekordkala mõõtu eelmine hooaeg – Westini Zander Teez. Just see viimane võluski nüüd ära mu elu suurima koha kala. ADREKAS LAES! Nüüd tabamise juurde tagasi. Kui Heino oli kala kahva saanud ja me ta koos veest välja tõstnud, ei saanud ma esimene hetk isegi toimunust aru. Adrekas oli ikka mega suur! Mõtlesin vaid sellele, mis just juhtus. Sa vana peedu peeter! Selline ülim tunne oli, värinad käisid läbi keha. Ei osanudki miskit muud teha kui istuda hetk paigal ja silmitseda suurt ja võimast kala kahvas, kel mu peibutis ikka korralikult kurgus. Etteruttavalt, et päris maha rahunesin alles õhtul kodus, kui sain rahustit võtta, ausalt. Ikka julm, mis selline asi võib inimesega teha, kes on seitse aastat seda püüki sihikindlalt teinud ja igal viskel loodab, et nüüd tuleb elukala otsa! OK - nüüd kala mõõtude juurde. Pikkuseks mõõtsime Heinoga tal 70cm! Kala kaaluks fikseerisime 4,170kg! (ilma marjata) Yess, mu uus "maailmarekord“ sel alal ! Nagu ütlesin, tunne oli kui olümpiasportlasel pärast kuldmedali võitu. Mõõdud võetud, siis leppisime Heinoga kokku, et ei kajasta seda enne kui mul puhkus läbi ja kokkuvõtva blogiloo teen. Semu Heino, kes tegi elu esimest jigiga kohapüüki, tabas kah oma esimesed kohakalad ja ühe isegi kenas mõõdus – 1,8 kg! Küll oli temalgi hea meel, et oli tunnistajaks minu kala tabamisele ja sai oma elu esimese mõõduka. NB! Tahaksin veel ära märkida ühe imeliku nähtus enda juures. Näiteks kui on toimunud löök landile, aga kala otsa ei jäänud, siis ülejäänud aja liini sisse kerides ma millegipärast hoian hinge kinni. Nii mõnigi kord on semud maininud, et kuule Ixa, sa näost jumala punane ja imelik. Pärast, kui lant käes, ütlen neile, et ma ei hinganud vahepeal, kuna ootasin nii pingsalt uut lööki ja võtet oma jigile! Teistel minuga kaasa käinutel semudel läks ka kenasti. Marko tabas mitu kena ülemõõdu havi ja kohapulga. Mihkel tabas oma elu esimesed jigikohakesed. Üllaril oli õnne esimesel korral saada vaid kuri havipoiss. Teisel korral, oma sünnipäeval premeeris ta ennast ühe mõõdus 49 cm ja 1,070 kg kohaga. Semu Gunnaril vedas aga kalatüki peale tabada kena 56 cm ja 1,500 kilone koha. Vellol sai mitu noapead, kohakala näol. Tõnisel oli õnne tabata samuti kenas mõõdus 55 cm ja 1,400 kg koha. Minu tabatud mõõdukad olid: 51 cm 1,100 kg 70cm ja 4,170kg 51 cm 1,200 kg 55 cm 1,510 kg 50 cm 1,330 kg Oma saagist sai valmistatud parimat, mida sellest võrratust kalast teha annab. Sai nii koha taignas kui ka maitsva supi. Panen taas siia kirja oma püügi varustuse, millega käin ja tabasin kohapüügil oma suurima koha: Ritv – WESTIN W8 Powershad 240 cm testiga MH 15-40 g Kerija – Shimano Stella 3000 rull Liiniks ikka ülikvaliteetne 1,2# (0,16-0,18 mm) läbimõõduga YGK G-Soul X8 Upgrade nöör. KIIDAN, ausalt, nii tubli ja sile isegi kolmanda hooaja keskel veel, mida eelmised kuidagi ei olnud. Lantideks soovitan kindlalt Westini silikoone. Seekordne kino on eriti magus suutäis neile, kes otsivad midagi enamat. On kalapüüki, on fantastilist loodust, on seiklusi ning Gunnari juhtumisi. Aga eks vaadake ise järgi!

KINO

www.youtube.com/watch?v=XLOremlN70w&t=140s

Seekordset hooaega aitas mul toetada maailma parimate peibutistega kalastustarvete pood WFISH.ee Lõpetuseks tänan oma semusi, kellega said need korrad koos paadis veedetud ja koha taga aetud! AITÄH! NB! Erilised tänud ja ära mainimist väärib veel üks kodanik ja tubli ajakirjanik, ajakirja "KalaleLooduses peatoimetaja - Margo Pajuste. Tänu kellele on mu enamus blogi-jutud saanud , Teieni kenas tekstis ja vigadeta!! Kõigile teistele soovin meeldivat suve jätku ja looduses näeme! #jigitamine #kohapüük #spinningupüük #koha #Wfish.ee #Ixa_Fishing_Team