View allAll Photos Tagged PinDa
By Gamelan Pinda Sari (Indonesia) with Eka Suwara Santhi (Singapore) at the Esplanade Outdoor Theatre during A Tapestry of Sacred Music.
Pindaya. Ce village est très réputé pour sa fabrication artisanale d’ombrelles, et pour sa légendaire grotte doré aux 8 000 bouddhas.
Apiaceae (carrot, umbellifer family) » Pinda concanensis
¿ PIN-duh ? -- from the vernacular name panda (Marathi: पंद)
¿ kohn-CAN-en-sis ? -- of or from Konkan (coast of Maharashtra, India)
commonly known as: cow parsnip, Konkan pinda, Konkan umbellifer • Marathi: पंद pand
Endemic to: Western Ghats (of Maharashtra, India)
References: Flowers of India • The Gazetteers Dept. • Flowers of Sahyadri by Shrikant Ingalhalikar
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
en.wikipedia.org/wiki/Pindaya_Caves
The entrance to the complex is guarded by an intriguing giant spider sculpture, sitting surreally amongst the more normal zedis and stupas. He references the local legend of the monster that imprisoned seven princesses within the cave centuries ago, and was slain by a passing prince with a bow and arrow (although he wasn't all hero, he only rescued the princesses on condition that one married him!). The prince's figure stands nearby, but the spider got the last laugh, his statue is more popular by far!
By Gamelan Pinda Sari (Indonesia) with Eka Suwara Santhi (Singapore) at the Esplanade Outdoor Theatre during A Tapestry of Sacred Music.
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
The original commemorative statue of Pinda Wullem was created by the artist Hay Mansvelders and was cast in bronze. It stood in the Jodenstraat for many years as a tribute to the city’s first Chinese resident. However, in 2016, the bronze statue was stolen - a common fate for metal public art, as thieves often melt them down for the scrap value of the bronze. This loss left a void in the street’s historical landscape for several years.
To ensure the character’s permanent return to the city, a new version was commissioned from the artist Hans Reijnders and unveiled in 2021. Reijnders deliberately chose to work with hard stone (Petit Granit) specifically to prevent a repeat of the 2016 theft; because the material has no resale value as scrap, it is far less likely to be targeted. While the choice was practical, the stone also gives the sculpture a grounded, sturdy presence that reflects Wullem's enduring legacy in Venlo's local folklore.
The man himself, Tsen Koa Pai, remains one of Venlo’s most iconic figures. Arriving in 1937, he was a fixture of the city's nightlife, carrying a wooden tray and selling roasted peanuts with his signature call of "Pienda, pienda, lekka lekka!" Beyond the peanuts, he was a shrewd businessman who helped the local youth by discreetly selling condoms hidden beneath the sweets in his tray. This sculpture, standing near the historic Romerhuis, ensures that his colorful contribution to the city's social fabric is never forgotten.
Partida entre Palmeiras e Pinda, válida pela primeira rodada do Campeonato Paulista Feminino, no Canindé, em São Paulo-SP. (Foto: Luiz Guilherme Martins)
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
Picaflor (Sephanoides sephanoides), picaflor chico, pinda (map.), picaflor rubi (Arg.), Green-backed Firecrown.
Distribuye solo en Chile y Argentina. (...) En gran variedad de ambientes naturales o cultivados hasta los 2.000 mts. El picaflor de distribucion mas austral. Comun en la mayor parte de su rango. En invierno se desplaza hacia el norte. Voz caracteristica, un chirrido constante. Es un ave muy territorial y habitualmente se les observa en persecuciones entre dos o mas ejemplares. (...) La mayor concentracion de estas aves se da en Chiloe y Aysen, en la epoca de nidificacion. (Fuente: Las Aves de Chile, Nueva Guia de Campo. D. Martinez y G. Gonzalez).
---
Colaco, comuna de Calbuco, Region de los Lagos.
Burma Trip, Day 8: We flew to Heho in the morning and then travelled by road to Pindaya, the site of a colourful market.
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
Performed by Gamelan Pinda Sari (Indonesia) with Eka Suwara Santhi (Singapore) at the Esplanade Outdoor Theatre during A Tapestry of Sacred Music.
Performed by Gamelan Pinda Sari (Indonesia) with Eka Suwara Santhi (Singapore) at the Esplanade Outdoor Theatre during A Tapestry of Sacred Music.
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
Pindaya. Ce village est très réputé pour sa fabrication artisanale d’ombrelles, et pour sa légendaire grotte doré aux 8 000 bouddhas.
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam