View allAll Photos Tagged PinDa
Performed by Gamelan Pinda Sari (Indonesia) with Eka Suwara Santhi (Singapore) at the Esplanade Outdoor Theatre during A Tapestry of Sacred Music.
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
Rondreis door het bijzondere en mooie Myanmar, voorheen Birma …, november 2013
Pinda's sorteren ...
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
Pindaya. Ce village est très réputé pour sa fabrication artisanale d’ombrelles, et pour sa légendaire grotte doré aux 8 000 bouddhas.
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
Pindaya. Ce village est très réputé pour sa fabrication artisanale d’ombrelles, et pour sa légendaire grotte doré aux 8 000 bouddhas.
Pindaya. Ce village est très réputé pour sa fabrication artisanale d’ombrelles, et pour sa légendaire grotte dorée aux 8 000 bouddhas.
The Pindaya Caves are a major Buddhist pilgrimage site and tourist attraction set in the hills overlooking the small town of Pindaya. The main cave contains hundreds of gilded Buddha images, crammed into every available space within, dating from the late 18th century onwards and is entered through the Shwe U Min (Golden Cave) Pagoda built into the hillside.
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
Performed by Gamelan Pinda Sari (Indonesia) with Eka Suwara Santhi (Singapore) at the Esplanade Outdoor Theatre during A Tapestry of Sacred Music.
Apiaceae (carrot, umbellifer family) » Pinda concanensis
¿ PIN-duh ? -- from the vernacular name panda (Marathi: पंद)
¿ kohn-CAN-en-sis ? -- of or from Konkan (coast of Maharashtra, India)
commonly known as: cow parsnip, Konkan pinda, Konkan umbellifer • Marathi: पंद pand
Endemic to: Western Ghats (of Maharashtra, India)
References: Flowers of India • The Gazetteers Dept. • Flowers of Sahyadri by Shrikant Ingalhalikar
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
In de crisisjaren (jaren '30) waren in Rotterdam veel chinezen van de grote vaart achtergelaten. ze probeerden met pindabrokken en andere snuisterijen o.a. : stropdassen, wat geld te verdienen. Een bekend liedje is daarvan gemaakt.
Pindaya. Ce village est très réputé pour sa fabrication artisanale d’ombrelles, et pour sa légendaire grotte doré aux 8 000 bouddhas.
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam
"...Esimene tunne oli, et otsas on haug ja mitte väike, ning et mul pole trossi vahel... Nagunii teeb minekut... Siis torgatas pähe mõte, miks see ei võiks käitumise poolest olla ka koha, kuna ta hoidis meeleheitlikult põhja ligi. Aga kui ma ta korra pinda sain, oli asi selge... Sa vana peedu-eedu!"
Vot sellise sissejuhatusega avaksin oma "Spinnahooaeg 2019" blogi jutu.
Nüüd, kui veesilmad jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.
Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.
Tabatud on nii mõõdus havisid kui ka ahvenaid ja ka "afonja" mõõtu kalu. Ja just viimastele olen enamikel püükidel rõhku pannud. Krdi äge on ikka neid mikrojigi varustusega peibutada.
Varustuse osas olen kätt proovinud oma uue, jõuludeks naiselt kingiks saadud ridvaga, mis on eriti kiire (extra fast) tipuga ning annab mulle võimaluse panna mängima ka kõige passiivsemad peibutised ja kätt harjutada ka dropshotiga. Kerijaks kasutan sellel ridval ülikerget, nagu ka ritv ise, Favorite rullikest, mis kaalub 100 grammi ringis. Kogu komplekt kaalub nõks üle 200 grammi!
Aga nüüd siis tagasi jutu alguse juurde. Kõigil käidud kordadel olen tabatud uimelised kõik kenasti tagasi oma keskkonda lasknud, kuna havil on keeluaeg (välja arvatud Võrtsul) ja ahvenad valmistuvad kudema. Nii oleks kurb see suur, heade geenidega triibuline praegu toiduks ära võtta. Ikka püügirõõm ja see tunne, mis peale suure kala vabastamist enesetunde kuradima mõnnaks teeb. Uskuge mind, tean, mida räägin. Mitte, et mulle ei meeldi kala süüa, vaid selleks, et oleks ka hiljem, mida püüda. Kes aru said, need said, kes ei - see ei saagi. Ja vist tänu sellele, et kõik sellised mõnusas mõõdus triibulised, 200-900 grammised tagasi lasin sooviga tabada mõnd „afonja“ mõõtu tegelast, maksiski mulle autasuna, kui nii öelda võib, kah korraliku kalakese õnge otsa!
Just nüüd on pasik välja öelda selle blogi-jutu sissejuhatus. Nimelt need "peedu-eedud", kes ennast näitasid, olid "afonjad" ja mitte kõige tillemad. Tulid teised lõpuks kenasti kahva. Küll olid suured mammid, kõhud vaat et kohe marjast lõhkemas. Sai kiirelt kaalumised ja jäädvustamised teostatud ning kenasti ja viisakalt nad tagasi teele saadetud.
Uhhh, kaifff rsk! See elamus, see protsess, võitlus üks ühe vastu, see on midagi seletamatut. Mina peal, nemad all! Aga õnge nad mul jäid ja ära meelitasin nad Westini silikooniga, mis on super peibutis! Muide, nendega saavutasid ka meie spinningistid 2018. aastal maailmameistri tiitli. Kiidan! (y)
Kiidaksin veel ka Volzhanka silikoone, ka need on ahvenatele mokka mööda. Nii mõnigi kenam triibuline mammi himustas seda sorti peibutist ja isegi semul Malfritil õnnestus sellega „afonja“ välja meelitada - 1040g!
Siis jällegi semu Siim tabas oma "mine metsa afonja“ - elukala, kaaluga 1005 g!
PS! Kõik see sündmus algusest lõpuni ja ka tagasi laskmine sai kinosse võetud. Oi krt, siiamaani tuleb kananahk ihule, kui selle peale mõtlen!
Kahjuks ei jõudnud keegi oma „afonjade“ välja võtmist filmida, küll aga sai kino tehtud tagasi laskmisest, ja loomulikult "mõnegi" foto klõpsatud.
Nüüd vist oleks paslik ka selle "AFONJA" kaal välja öelda :) Või õigemini kahe. Ja need on ei rohkem ega vähem kui - 1195 g ja 1250 g!
Need on ka mu läbi aegade tabatud isenditest suuruse poolest teine ja kolmas . Esimest kohta hoiab 2017 aastal püütud 1370 g „afonja“, mis samuti sai õiguse edasi tegutseda oma keskkonnas!
Ja lõpetuseks teile, sõbrad - tuleb uskuda sellesse, mida sa teed, siis tuleb ka oodatud tulemus!
NB! #EestiSuurimAhven2019 - 20.august Viljandi järv !!!
#IxaFishingTeam