Kevadine ahvenapüük mikrojigiga- 2020 🎣🐠🐟🐟🐠😉👌
Nüüd siis olen kuu aja vältel käinud kodujärvel seda triibulist kalakest peibutamas ja nii mõnigi korralik isend on kaldale jõudnud.
Aga nüüd kõigest järgemööda. Olen tabanud mitmeid kilo alla ahvenamammisid, aga kahjuks mitte suuremaid. Etteruttavalt ütlen, et oli siiski õnn olla tunnistajaks ühe kena "afonja" tabamisel, mis ka pärast jäädvustamist-kaalumist kenasti oma keskkonda tagasi sai. Mitte et kalamees, kes ta tabas, kala ei sööks, vaid lihtsalt praegu on ahvenad kenad pontsakad ja paksult marja täis, et varsti kudele asuda ja hea pesakond uusi uimelisi ilmale tuua. Eks pärast kudemist võib südame rahus nii mõnegi võtta söögiks, kui õnn taas naeratab.
Kalade püügiks sai selleks hooajaks kasutusele võetud uus UL ritv firmalt Favorite. Pean mainima, et võrreldes "Stiletiga" – eelmise ridvaga, mis siiani on mu üks lemmikuid mikrojigi ritvu ja millega nii mõnigi „afonja“ sai kinni nabitud – on see tsipa teravama paindega ja pole nii vedel. Sellega on paras loopida ka suuremaid raskuseid ja võimalusel mängitada väiksemaid vooblereid, miks mitte ka dropshot-rakendust.
Lisaks kasutasin püügil hommikuti, kui esines öökülma ja temp oli miinustes, veel üht Daiwa ritva koos kerijaga, millel 0,16 mm tamiil. Pakane jäätas nööri, mis on mul ikka Nanobraid 0,04 mm. Vot Daiwa oli paras vedel mis vedel ritv, mis tegelikult on mul mõeldud jõeforelli püügiks, aga sain hakkama neil üksikutel pakaselistel hommikutel, kui nööriga püüda ei kannatanud.
Peibutistest võtsid kalad paremini silikoonlante firmalt Westin ning enamik kaaskalastajaid püüdis samuti nendega ja sai ka kala – nagu fotodel näha.
Kalu tabasin päris hulganisti, suurimad olid mul 950 g ja 890 g, lisaks veel 600 g ja 580 g! Selliseid poole kilo alla triibulisi oli kah omajagu.
Ei puudunud ka "kurihaugid", kes tegid nii mõnegi landiga vehkat alguses, kui ilma trossita üritasin ahvenat püüda. Suurimad limatuubid võisid jääda sinna 2 kilo kanti. Kuna aga praegu haugil kudeperioodi pärast keeluaeg, siis said kõik pärast kiiret jäädvustamist tuldud teed tagasi.
Ühesõnaga ise jäin peaaegu rahule, oleks veel „afonja“ tabanud nagu teiste viimaste hooaegade alguses, siis oleks kindel maasikas tordil.
Nüüd ka pisut teiste kalameeste saakidest, millest oli mul võimalik osa ja aimu saada.
Vana semu ja jigihunt Manfrit sai käe afonjaseks ja seda kaaluga 1115g! Lisaks nii mõnigi korralik kuni kilo mammi.
Teisel semul Priidul oli õnne kinni nabida triibu kaaluga 888 g.
Ja nüüd see suurim tabatud "afonja", millest oli juttu ka loo alguses. Selle õnnelik tabaja oli kalamees Aivar! Vend oli algusest peale kindel, et otsas oli haug ja seepärast me keegi selle väljavõtmisele erilist tähelepanu ei pööranud. Ka mina ei hakanud selle „limatuubi“ pärast kinokaamerat käima panema. Kui aga sillale tõsteti pontsakas „afonja“, oli üllatus kõigil suur, kuna sel päeval peale väikeste triibuliste ja haugide keegi miskit muud ei saanudki. Sai see kala koos tabajaga kenasti jäädvustatud ja kaalutud ning lasime ta pärast kiiresti tagasi oma keskkonda toimetama. Ma ütlen, ilus tegu on lasta kodujärve kudekalad tagasi tubli geeniga järglasi andma. Ei ole ju meie järves tööstuslikku püüki ja ei saa öelda, et kui mina ära ei võta, siis võrguloaga mees võtab. Ise käitusin kõigi oma suuremate ahvenatega samalaadselt – ikka C&R!
Vot selline väike tagasihoidlik looke-blogi jälle selle hooaja alguse puhul kokku sai.
NB! On ka mõningad videod nii kalade tabamistest kui vabastamistest!
Soovin kõigile kena kevade jätku ja olge ikka terved!
#IxaFishingTeam #VoblaFishingViljandi
blogi on siin - www.kalale.ee/galerii/7D2C
Kevadine ahvenapüük mikrojigiga- 2020 🎣🐠🐟🐟🐠😉👌
Nüüd siis olen kuu aja vältel käinud kodujärvel seda triibulist kalakest peibutamas ja nii mõnigi korralik isend on kaldale jõudnud.
Aga nüüd kõigest järgemööda. Olen tabanud mitmeid kilo alla ahvenamammisid, aga kahjuks mitte suuremaid. Etteruttavalt ütlen, et oli siiski õnn olla tunnistajaks ühe kena "afonja" tabamisel, mis ka pärast jäädvustamist-kaalumist kenasti oma keskkonda tagasi sai. Mitte et kalamees, kes ta tabas, kala ei sööks, vaid lihtsalt praegu on ahvenad kenad pontsakad ja paksult marja täis, et varsti kudele asuda ja hea pesakond uusi uimelisi ilmale tuua. Eks pärast kudemist võib südame rahus nii mõnegi võtta söögiks, kui õnn taas naeratab.
Kalade püügiks sai selleks hooajaks kasutusele võetud uus UL ritv firmalt Favorite. Pean mainima, et võrreldes "Stiletiga" – eelmise ridvaga, mis siiani on mu üks lemmikuid mikrojigi ritvu ja millega nii mõnigi „afonja“ sai kinni nabitud – on see tsipa teravama paindega ja pole nii vedel. Sellega on paras loopida ka suuremaid raskuseid ja võimalusel mängitada väiksemaid vooblereid, miks mitte ka dropshot-rakendust.
Lisaks kasutasin püügil hommikuti, kui esines öökülma ja temp oli miinustes, veel üht Daiwa ritva koos kerijaga, millel 0,16 mm tamiil. Pakane jäätas nööri, mis on mul ikka Nanobraid 0,04 mm. Vot Daiwa oli paras vedel mis vedel ritv, mis tegelikult on mul mõeldud jõeforelli püügiks, aga sain hakkama neil üksikutel pakaselistel hommikutel, kui nööriga püüda ei kannatanud.
Peibutistest võtsid kalad paremini silikoonlante firmalt Westin ning enamik kaaskalastajaid püüdis samuti nendega ja sai ka kala – nagu fotodel näha.
Kalu tabasin päris hulganisti, suurimad olid mul 950 g ja 890 g, lisaks veel 600 g ja 580 g! Selliseid poole kilo alla triibulisi oli kah omajagu.
Ei puudunud ka "kurihaugid", kes tegid nii mõnegi landiga vehkat alguses, kui ilma trossita üritasin ahvenat püüda. Suurimad limatuubid võisid jääda sinna 2 kilo kanti. Kuna aga praegu haugil kudeperioodi pärast keeluaeg, siis said kõik pärast kiiret jäädvustamist tuldud teed tagasi.
Ühesõnaga ise jäin peaaegu rahule, oleks veel „afonja“ tabanud nagu teiste viimaste hooaegade alguses, siis oleks kindel maasikas tordil.
Nüüd ka pisut teiste kalameeste saakidest, millest oli mul võimalik osa ja aimu saada.
Vana semu ja jigihunt Manfrit sai käe afonjaseks ja seda kaaluga 1115g! Lisaks nii mõnigi korralik kuni kilo mammi.
Teisel semul Priidul oli õnne kinni nabida triibu kaaluga 888 g.
Ja nüüd see suurim tabatud "afonja", millest oli juttu ka loo alguses. Selle õnnelik tabaja oli kalamees Aivar! Vend oli algusest peale kindel, et otsas oli haug ja seepärast me keegi selle väljavõtmisele erilist tähelepanu ei pööranud. Ka mina ei hakanud selle „limatuubi“ pärast kinokaamerat käima panema. Kui aga sillale tõsteti pontsakas „afonja“, oli üllatus kõigil suur, kuna sel päeval peale väikeste triibuliste ja haugide keegi miskit muud ei saanudki. Sai see kala koos tabajaga kenasti jäädvustatud ja kaalutud ning lasime ta pärast kiiresti tagasi oma keskkonda toimetama. Ma ütlen, ilus tegu on lasta kodujärve kudekalad tagasi tubli geeniga järglasi andma. Ei ole ju meie järves tööstuslikku püüki ja ei saa öelda, et kui mina ära ei võta, siis võrguloaga mees võtab. Ise käitusin kõigi oma suuremate ahvenatega samalaadselt – ikka C&R!
Vot selline väike tagasihoidlik looke-blogi jälle selle hooaja alguse puhul kokku sai.
NB! On ka mõningad videod nii kalade tabamistest kui vabastamistest!
Soovin kõigile kena kevade jätku ja olge ikka terved!
#IxaFishingTeam #VoblaFishingViljandi
blogi on siin - www.kalale.ee/galerii/7D2C